Holiday :D

Järjekordne põnev nädal on mõõdunud eelmisest sissekandest. Ma siis jälle üritan alustada sealt samast..
Niisiis nagu tiitel ütleb: PUHKUS :D
Neljapäeval sai kool läbi.. Reedel otsustasin ma magada täpselt nii kaua, kuni und on.. Ma arvasin, et seda jätkub kuni kella kaheni vähemalt, aga kell 10 olin üleval. Kuna juba vaikselt mõtlesin Kayserist lahkumisele, siis hakkasin mõtlema ka asjade pesemisele, pakkimisele.. Liiga vara mõtlesin :D
Peale lõunat käisime oma väikese grupiga hamamis. Hamam on türgi saun, mis erineb väga meie saunast. Ruum on avar, õhk on niiske, kuid mitte väga palav, seinte ääres on kausid kopsikutega, et vett võtta ning end kasta. On ka kuumem ruum, kus siis higistada, kuid ka seal on õhk väga niiske.. Alguses olime väga segaduses, ei teadnud, kuidas olla, mida teha. Aga õnneks oli seal üks kohalik naine, kes - üllatus,üllatus - inglise keelt natuke oskas. Seal oli ka 5 väikest tüdrukut, kes olid meist nii huvitatud, muudkui jalutasid ümber meie, naeratasid, üritasid miskit inglise keeles küsida..
Kui olime piisavalt kaua higistanud, võeti meid ükshaaval ette, ruumi keskel oli lavats, kuhu üksteise järel pikali heitsime ning meid kareda nuustkuga puhtaks küüriti.. Te ei kujuta ettegi kui musta ja räpasena ma end tundsin.. Ma poleks elus uskunud, et üks inimene saab niiiii must olla.. Ja ma ei olnud ainuke, kes shokis oli, ka teised tüdrukud ei uskunud oma silmi.. Hamamisse peab tihedamini minema ning laskma end puhtaks küürida.. Kuid järjekordne tore kultuuriline elamus :)

Siia vahele väike meenutus ühest meie keeletunnist, kui meile tutvustati natuke türgi kultuuri. Õpetaja näitas videot türgi traditsioonilisest paari panekust. Noormehe ema valib välja tüdruku, kes talle meeldib, läheb tüdruku vanemate juurde, küsib, kas võib oma perega neile külla minna.. Kui luba olemas, läheb noormees koos ema-isa, lillede ja šhokolaadiga tüdruku, keda ta kunagi näinud pole, perele külla.. Istutakse, juuakse teed, vesteldakse.. Lõpuks küsivad vanemad tüdrukult, kas see noormees talle sobib, kui jah, siis saab neist paar, kui ei sobi, peab poisi ema veel vaeva nägema..

Hamamis, enne kui lahkusime, tuli üks vanem naisterahvas meilt järjest küsima, kas oleme abielus ning kas lapsed juba on..

Reede õhtul olid esimesed lahkujad..Itaallane Kiara ja sakslane Irmi läksid Istanbuli bussile. Enne seda istusime koos, viimased jutud. Nii kurb oli, sest mina ja Martin oleme ainsad, kes ei läinud Istanbuli, teised kõik seal ning saavad kohtuda.. Kui vaid soovivad..
Võtsin Eestist kaasa pudali Vana Tallinnat ning Eesti komme.. Jagasin enne tüdrukute lahkumist neid.. Kui olime head aega öelnud, istusime teistega edasi.. Kuid see polnud enam see sama..

Laupäeva hommikul jätsime hüvasti itaallase Fabrizioga.. See oli veelgi raskem, sest ta oli/on mu lemmik.. Aga kindlasti saame Istanbulis, Eskisehiris, Trabzonis kokku veel..
Kamila sõbranna Poolast tuli talle neljapäeval külla. Tahtsime talle parimaid kohti Kayseri ümbruses näidata, seega läksime koos Teo ja Söylemaniga Cappadociasse.. See kord käisime kohtades, kuhu eelmisel korral ei jõudnud. Külastasime maa-alust linna. Täiesti uskumatu, mida inimesed teinud on.. Neil oli kõik vajalik maa all olemas.. Aga siiski ma ei mõista, kuidas nad seal elada suutsid, maa all oli külm, niiske ning pime..
Päikese loojangu ajaks jõudsime lossi juurde, mis nägi välja nagu kõik ülejäänugi, kuid veelgi võimsam.. Künka tippu uuristatud käigud, ruumid toad.. Kuid jõudsime liiga hilja ning sisse ei saanud enam. Vaatasime lossi ümbruses ringi, sest ka seal oli põnev - mööda kaljuseina läksid erinevad uuristatud ruumid alla.. Aga läks pimedaks ning ohtlikuks..
Õhtul käisime Türgi traditsioonilisel õhtul. Õhtu toimus maa-aluses restoranis, kus olid pikad lauad, laual snäkid, rakõ ning türgi vein. Esinemised olid hoogsad ning toredad, erinevad tantsud, muusikapalad.. Naljakas oli see, et enamik publikust olid türklased.. Siiski meie kõrval lauas olid sakslased.. Ja te ei kujuta ettegi kui head kõhutantsijad on saksa vanamehed :D

Pühapäev oli lume päev :D
Kayseris oli ilm väga ilus ning päikseline, arvasime, et tuleb parim suusatamis-lauatamis päev.. Kuid kui Erciyesi jõudsime, oli seal väga külm, tuuline ning sadas tugevat lund.. Kuna ilm oli halb ning eelmisest õhtust olin väsinud, otsustasin sel korral suuskadega mäest alla tulla, kartsin, et lauaga ei saa hakkama.. 11 minutit liftiga mäest üles minna oli jube, sest tuul oli niiiiii tugev, kuid mäest alla tulla oli kõvasti lõbusam.. Siiski suusad polnud just päris see, mis lootsin, kordagi ei kukkunud ning kuidagi igav tundus.. Kui olin paar korda üles alla ära käinud, otsustasin laua vastu vahetada.. Hommikul, kui suusad võtsin, siis instruktor, kes mulle eelmisel korral õpetussõna andis, arvas, et ma ikka peaks lauda ka see kord proovima.. Ning ta oli nii õnnelik, kui nägi, et suusad laua vastu vahetasin :D ning peale seda läks lõbusaks.. Kuidi ilm läks ainult hullemaks, oli mul palju toredam, kukkusin alguses päris palju, ei mäeltanud täpselt, kuidas lauaga mäest alla saada,aga väikese harjutamisega hakkas asi päris hästi välja tulema.. Lihtsalt super päev oli..
Arvake ära, kes nägi kõige tobedam tol pühapäeval välja Erciyesis? Ja vastus on: LIINA :D Kuna ma suusariideid kaasa ei võtnud, siis püksid laenasin sealt.. Kuna rahvast oli palju, siis kõik püksid olid juba välja laenutatud, välja arvatud ühed paksud retuuside moodi kirjud, mis ma siis endale jalga sain.. Kui sinna juurde panna mu kilekas, mis pidevalt poole kõhu peal oli, siis võib öelda, et sai päris koomilise vaatepildi :D

Oleme Kamilaga kohalikud teletähed.. Esimest korda sattusime uudistesse oma kokkamisega ning teist korda suusatamas. Üks telekanal tuli sinna inimestelt intervjuusid võtma, kui nad kuulsid, et mäel on ka kaks tüdrukut Euroopast, tahtsid nad intervjuud ka meilt..

Pühapäeva õhtu pidi olema meie viimane Kayseris.. Seega veetsime selle koos oma kohalike sõpradega.. Kuid kuna õhtu pikale venis, siis esmaspäeval magasime poole päevani, pakkisime kotid, jätsime veel viimaste kursusekaaslastega hüvasti ning läksime ühe sõbra juurde, ei tahtnud enam õhtul Ankarasse minna, kuna sõit sinna võtab 5 tundi.. Aga Bahril polnud selle vastu midagi, et ühe öö tema juures oleme.. Hommikul tegime poistele omletti, aitasime korterit koristada.. Elu türgi õpilastega oli palju toredam, kui meie tühjas ühikas.. Kuna niiiii raske oli öelda head aega.. jäime veel üheks ööks.. Järgmiseks hommikuks olid eesti-poola pannkoogid..
Aga ausalt öeldes.. Aina raskemaks läks.. Tahtsime hommikuse bussiga juba Ankarasse minna, mina tahtsin edasi Eskisehiri tulla, aga lõpuks saime bussile kell 4, Ankarasse kell 9.. Oli liiga hilja edasi minna, ei tahtnud siia öösel jõuda, seega otsustasin koos teistega Ankarasse jääda..
Meile tuli bussi vastu üks Söylemani sõber, kelle juures ööbisime. Elu Ankaras on hoopis midagi muud kui Kayseris.. Liiklus on veidi viisakam, selle kuti korter oli lihtsalt väga ilus, linn ja inimesed hoopis vabamad..
Õhtul läksime jazz-baari üht poola jazz-gruppi kuulama.. Kui ma olen niiiii palju kordi arvanud, et mul on olnud parimad õhtud Türgis, siis eilne õhtu oli lihtsalt PARIM. Koht oli väike, kuid hubane, inimesi polnud liiga palju, kõik teadsid, miks sinna läinud olid.. Õhtu täis jazzi.. Te ei kujuta ettegi kui hea see tundus peale kuu aega türgi muusikat.. Poola grupp on hea, kuid sel ajal kui nad laval olid, arendasime aktiivset vestlust, sest uued inimesed, uus koht..
Peale poola bändi tuli aga üks kohalik bänd, kes mängisid vanu mõnusaid tuntud lugusi.. Terve õhtu olime lava ees ning lihtsalt ei saanud lõpetada tantsimist, sest see oli liiga hea.. Ning trompetist ja saksofonist mängisid mulle :D

Täna hommikul aga bussile ning Eskisehiri. Bussijaamas kohtusin oma korterikaaslasega. Elan väikeses kahetoalises korteris koos poisi ja tüdrukuga, nad on toredad ning korter on kena.. Käisime ostsime mulle second-hand voodi, mis on ka mugav ma loodan.. Käisime koolis.. Kirjutasin, et tulen neljapäevall läksin kooli, kuid keegi ei osanud mind oodata.. Pean homme uuesti minema, et paberidkorda saada.. Türgi ma ütlen...
Linna peale veel ringi pole käinud, nii palju ainult, et kooli - koju.. Pakkisin oma asjad lahti, vestlesin korterikaaslastega.. Lihtsalt mõnus päev..
Üle Eskisehiri lendavad hävitajad.. Ei tea, kes küll nüüd kade on ja oleks ka siia pidanud tulema :P
Lennunduskoolis olen ainuke Erasmuse tudeng.. ning mingil põhjusel ei saanud nad aru, miks ma olen valinud ained erinevatest erialadest, erinevatelt kursustelt.. See tundus imelik, sest olen selle mehega niiiii palju maile vahetanud, rääkinud, et võin kõiki inglisekeelseid aineid võtta.. Ning täna oli ta segaduses.. Eks ma homme näen, milles probleem on.. Sest täna nad rääkisid sellest türgi keeles, ma ei mõistnud, aga Melisa (mu buddy - korterikaaslane) tõlkis mulle hiljem..
Ma arvan, et siin saab tore olema.. Ma vähemalt loodan..

Isale: kuigi siiani on kõik mu türgi sõbrad olnud meessoost (Melisa on esimene naissoost sõber siin) ära lambaid oota..