Esimene nädal hakkabki lõpule jõudma..
Mõtlesin hakata kirjutama jällegi sealt, kus pooleli jäin, kuid nii palju asju juhtub, et mul ei tulegi esimese hooga meelde, mis neljapäeval toimus..
Niinii.. Ahaa.. Käisime Tsehikatega lõunal.. Siin kõik suitsetavad siseruumides, mis on lihtsalt jube, Eestis harjus nii ära, et keegi sul kõrval ei tossa, kui sa sööd. Ning neljapäeva lõunal juhtuski, et mul hakkas pea ringi käima ning tundsin end halvasti ning toss viskas üle. Sain esimest korda üksi linnas seigelda, sest otsustasin ühikasse ära tulla. Inimesed küll vaatasid ja uurisid mind, kuid kõik oli ok :) ning peale kahe tunnist uinakut tundsin end taas hästi :) Õhtul käisime ujumas ning mõnus oli :)
Reedel oli nädala viimane türgi keele tund. Õppisime kellaaegu. Niisama öelda, et kell on üks kümme, on lihtne, aga need sõnad veerandite, poolte, kolmveerandite kohta.. Palju puudu, palju üle.. Raske on. Kuigi türgi keelt saab võrrelda eesti keelega. Sänade lõpud muutuvad samamoodi igasugustes pööretes ja käänetes ning ebareeglipäraseid sõnu leidub ikka hulgi. Kui niimoodi keelt analüüsida, siis mul peaks olema hoopis lihtsam seda õppida, kui teistel, sest ei saksa ega itaalia keele reeglid pole nii keerulised, aga ikkagi on raske :p
Reede õhtul käisime väljas. Buddyd lihtsalt ei saa olla nii, et nad päeva jooksul meiega koos midagi ei tee. Ühed helistasid meile ja kutsusid välja, teised helistasid. Lõpuks läksime siiski kõik koos, tobe ka, et nüüd ühtedega läheme ja teistega ei lähe, või ajame üldse grupi kaheks. Käisime päris mõnusas elava muusikaga restoranis, oli küll veidi kallim koht, kuid saime proovida Türgi rakit, see nende traditsiooniline jook, mille kangus 40%. Segassime seda veega ning see maitses nagu lagrits (aniisiviin vist). Üks klaas proovimiseks oli ok, aga ega rohkem vist küll ei tahaks :P Türgi muusika on nii teistsugune meie muusikast, kuid hakkan juba sellega harjuma, sest seda kuuleb kõikjal. Ning ka türgi tantsu olen nüüd ära proovinud. Päris palju pilte tehti sellest, aga mul endal pole neid veel..
Ning laupäeval käisime mäel :D
Käisime vaid mina, poola tüdruk ning 2 türklast, teised pole just eriti vaimustuses suusatamisest, aga mis seal ikka. Meil oli väga lahe päev. Juba sõit sinna üles mäkke oli nii ilus ning kohapeal veelgi ilusam. Siinset suusabaasi ei saa kindlassti võrrelda ei alpide ega skandinaaviaga, aga neil on vähemalt koht kus suusatada ning mõnusalt aega veeta :) laenutasin suusad ja püksid, sest ei toppinud oma täis kohvrisse suusariideid ning mäele. Mõnus oli. Kuigi mägi on suht lauge ning kõrgemalt järsematele nõlvadele see kord ei pääsenud, kuna lund polnud piisavalt. Aga kindlasti läheme sinna uuesti ning juba eile õhtukski oli lund rohkem.
See on nii uskumatu, et meie buddyd viitsivad nii palju meie jaoks teha. Nad oid kogu päeva meiega, üks suusatas, kuigi ta vist ei nautinud seda nii palju kui meie, teine oli niisama kaasas. Ning saime mäepiletid ning laenutuse palju odavamalt.
Mäel oli palju väikeseid lapsi, kes kimasid mäest alla nagu vanad kalad. Kui eelmisel aastal Rootsis nägin vaid inimesi uhketes suusakostüümides, siis siin on hoopis teistsugune pilt. Inimesed on tulnud suusatama kasvõi vanades teksastes, vanade puhvaikadega. Nii olid ka need lapsed vanades riietes, kuid nad nautisid päeva. Üks buddidest rääkis, et need olid lastekodu läpsed, kel on võimalus suusatamas käia. Neil oli õpetaja, kes neid juhendas ning nad olid kõik nii rõõmsad. Kui nad lhkuma hakkasid, üks poiss lihtsalt keeldus suuski jalast võtmast.. Ning üks pisike päkapikk saabus palju hiljem kui teised ning karjus "Ma sain sellega hakkama, kas te nägite, ma sain hakkama" ning küsis õpetajalt, kuidas ta ikka läks.. Kui talle vastati, et kõik ootavad ta järele, pani ruttu jooksma :D Jutt oli küll türgi keeles ning Šerhard tõlkis mulle, kuid emotsioonid olid nii nähtavad.
Õhtu möödus rahus, vaikuses, lugedes ning türgi keele sõnu korrates. Uni oli mõnus, jalad pisut valusad.
Tänane päev ka rahulik, päris palju tuleb tööd teha türgi keelega. Ma ei suuda uskuda, kui palju oleme õppinud vaid ühe nädalaga..
Mõtlesin küll ka nati veel Türgi elust, olust kirjutada, aga praegu ei tulegi midagi asjalikku pähe, eks ma siis kirjutan, kui tuleb :)
Aga nati türgi keelt... (õ kirjutatakse siin i ilma täpita, kuna ma seda kirjutada ei saa, sis panen õ, kuna hääldus sama. Š,ž samuti teise kirjapildiga. Kui kirjas on g', siis g-d ei häälda)
Benim adõm Liina. Ben yirmi bir yašõndõyõm. Ben Estonyalõ. Ben bir ög'renciyim.
Niinii.. Ahaa.. Käisime Tsehikatega lõunal.. Siin kõik suitsetavad siseruumides, mis on lihtsalt jube, Eestis harjus nii ära, et keegi sul kõrval ei tossa, kui sa sööd. Ning neljapäeva lõunal juhtuski, et mul hakkas pea ringi käima ning tundsin end halvasti ning toss viskas üle. Sain esimest korda üksi linnas seigelda, sest otsustasin ühikasse ära tulla. Inimesed küll vaatasid ja uurisid mind, kuid kõik oli ok :) ning peale kahe tunnist uinakut tundsin end taas hästi :) Õhtul käisime ujumas ning mõnus oli :)
Reedel oli nädala viimane türgi keele tund. Õppisime kellaaegu. Niisama öelda, et kell on üks kümme, on lihtne, aga need sõnad veerandite, poolte, kolmveerandite kohta.. Palju puudu, palju üle.. Raske on. Kuigi türgi keelt saab võrrelda eesti keelega. Sänade lõpud muutuvad samamoodi igasugustes pööretes ja käänetes ning ebareeglipäraseid sõnu leidub ikka hulgi. Kui niimoodi keelt analüüsida, siis mul peaks olema hoopis lihtsam seda õppida, kui teistel, sest ei saksa ega itaalia keele reeglid pole nii keerulised, aga ikkagi on raske :p
Reede õhtul käisime väljas. Buddyd lihtsalt ei saa olla nii, et nad päeva jooksul meiega koos midagi ei tee. Ühed helistasid meile ja kutsusid välja, teised helistasid. Lõpuks läksime siiski kõik koos, tobe ka, et nüüd ühtedega läheme ja teistega ei lähe, või ajame üldse grupi kaheks. Käisime päris mõnusas elava muusikaga restoranis, oli küll veidi kallim koht, kuid saime proovida Türgi rakit, see nende traditsiooniline jook, mille kangus 40%. Segassime seda veega ning see maitses nagu lagrits (aniisiviin vist). Üks klaas proovimiseks oli ok, aga ega rohkem vist küll ei tahaks :P Türgi muusika on nii teistsugune meie muusikast, kuid hakkan juba sellega harjuma, sest seda kuuleb kõikjal. Ning ka türgi tantsu olen nüüd ära proovinud. Päris palju pilte tehti sellest, aga mul endal pole neid veel..
Ning laupäeval käisime mäel :D
Käisime vaid mina, poola tüdruk ning 2 türklast, teised pole just eriti vaimustuses suusatamisest, aga mis seal ikka. Meil oli väga lahe päev. Juba sõit sinna üles mäkke oli nii ilus ning kohapeal veelgi ilusam. Siinset suusabaasi ei saa kindlassti võrrelda ei alpide ega skandinaaviaga, aga neil on vähemalt koht kus suusatada ning mõnusalt aega veeta :) laenutasin suusad ja püksid, sest ei toppinud oma täis kohvrisse suusariideid ning mäele. Mõnus oli. Kuigi mägi on suht lauge ning kõrgemalt järsematele nõlvadele see kord ei pääsenud, kuna lund polnud piisavalt. Aga kindlasti läheme sinna uuesti ning juba eile õhtukski oli lund rohkem.
See on nii uskumatu, et meie buddyd viitsivad nii palju meie jaoks teha. Nad oid kogu päeva meiega, üks suusatas, kuigi ta vist ei nautinud seda nii palju kui meie, teine oli niisama kaasas. Ning saime mäepiletid ning laenutuse palju odavamalt.
Mäel oli palju väikeseid lapsi, kes kimasid mäest alla nagu vanad kalad. Kui eelmisel aastal Rootsis nägin vaid inimesi uhketes suusakostüümides, siis siin on hoopis teistsugune pilt. Inimesed on tulnud suusatama kasvõi vanades teksastes, vanade puhvaikadega. Nii olid ka need lapsed vanades riietes, kuid nad nautisid päeva. Üks buddidest rääkis, et need olid lastekodu läpsed, kel on võimalus suusatamas käia. Neil oli õpetaja, kes neid juhendas ning nad olid kõik nii rõõmsad. Kui nad lhkuma hakkasid, üks poiss lihtsalt keeldus suuski jalast võtmast.. Ning üks pisike päkapikk saabus palju hiljem kui teised ning karjus "Ma sain sellega hakkama, kas te nägite, ma sain hakkama" ning küsis õpetajalt, kuidas ta ikka läks.. Kui talle vastati, et kõik ootavad ta järele, pani ruttu jooksma :D Jutt oli küll türgi keeles ning Šerhard tõlkis mulle, kuid emotsioonid olid nii nähtavad.
Õhtu möödus rahus, vaikuses, lugedes ning türgi keele sõnu korrates. Uni oli mõnus, jalad pisut valusad.
Tänane päev ka rahulik, päris palju tuleb tööd teha türgi keelega. Ma ei suuda uskuda, kui palju oleme õppinud vaid ühe nädalaga..
Mõtlesin küll ka nati veel Türgi elust, olust kirjutada, aga praegu ei tulegi midagi asjalikku pähe, eks ma siis kirjutan, kui tuleb :)
Aga nati türgi keelt... (õ kirjutatakse siin i ilma täpita, kuna ma seda kirjutada ei saa, sis panen õ, kuna hääldus sama. Š,ž samuti teise kirjapildiga. Kui kirjas on g', siis g-d ei häälda)
Benim adõm Liina. Ben yirmi bir yašõndõyõm. Ben Estonyalõ. Ben bir ög'renciyim.
1 Comments:
On alles keel:P. Ma aiman, mida enam vähem kirjutasid, aga kõigest ei saa aru...
Kõike head sulle!;)
Post a Comment
<< Home