Teine nädalavahetus Kayseris

Laupäeval käisime uisutamas.. koht, kus uisutada, oli väike ning enamasti olid jääl vaid väikesed lapsed, kuid ka meie seltskond. Mulle väga meeldis, sest uisutada on mulle alati meeldinud ning need väikesed lapsed olid nii toredad. Üks väike poiss tuli ütles mulle kohe "Welcome" ning kaks väikest tüdrukut tulid võtsid mul käest kinni ning me uisutasime koos. Kuigi ruumi oli vähe, oli kõigil lõbus.. Ning lastele tegi nii nalja, kui keegi meist kukkus.. Mina ei kukkunud :D



Aga kahjuks mu toakaaslane kukkus päris õnnetult, nii et ta ei saanud pärast enam jalale toetada. Saime ka esimese haigla kogemuse, sest igaks juhuks arvasime, et targem on arstile näidata, kui et jääda lootma, et tal läheb paremaks. Kuna meie buddyd olid ka seal, siis üks neist viis meid autoga haiglasse, arst vaatas jala üle, pani kreemi ning käskis paar päeva puhata.
Türgi haigla (kiirabi) on suht erinev meie omast. Ooteruumis on nii palju rahvast, sest iga patsendiga on kaasa tulnud terve pere. Patsiendid on kõik ühes ruumis koos, niiet saab naabrilt küsida, mis juhtus :P Kuna meid kõiki Antoniaga kaasa ei lastud (olime kolmekesi, buddy Savaš, Martin ning mina), läks viad Savaš sisse.. Kõik olid nii üllatunud olnud, et kayseris on koht, kus uisutada :D
Õnnelik õnnetus oli,midagi hullu ei juhtunud, paar päeva puhkust ning Antonial on juba parem ning minu õlg on tema õlg :)

Õhtul läksime buddy Türkeri juurde (tema on üks neist, kes eelmine poolaasta Tallinnas õppis ning sinna tagasi tahab). Jällegi oli tore õhtu, kus nemad rääkisid oma kultuurist, elust, meie omast.. Õppisime ära ka ühe türgikeelse laulu.. Kindlasti tuleb siia ka see video :D Loodan, et see meeldib mu kassile rohkem.. Eelmise peale läks ta mu isale küüntega kallale :D

Põhapäeval käis kõva õppimine.. Kuigi türgi keel tundub üha raskem. Sõnad on nii sarnased ja hääldus nii teistsugune, et miski lihtsalt ei jää meelde :P Aga ma ikka veel üritan..
Õhtul läksime Savaši juurde õhtusöögile. Kui tavaline tundub, et keegi ülikoolist kutsub 8 inimest enda juurde õhtusöögile? Laseb emal , õel ning vennanaisel rikkaliku laua katta? Igal juhul vastuvõtt oli lihtsalt vapustav. Nad elavad korteris, seal oli kaks väikest last, kuid neil oli nii hea meel meid vastu võtta. Olid valmistanud 4-käigulise traditsioonilise türgi õhtusöögi pluss türgi suupisted. Pakkusid türgi kohvi ning muidugi ei puudunud ka tee. Meil olid kõhud niiiiiii täis, kuid kõik oli lihtsalt super.. Ning perekond oli nii lahke ja sõbralik. Pisike tüdruk oli niiii hüperaktiivne, muudkui jooksis ja tahtis tähelepanu. Vaatasime ka ühte piinlikult koomilist türgi filmi.. Naerda sai kõvasti, kuid see oli suht totter. Film oli türklastest, kes võtsid ameerika sõdurid pantvangi, kelle seas oli ka üks blond naine.. Üks türklastest armus tasse ära ning käis talle muudkui türgikeelset mesijuttu rääkimas, millest tüdruk midagi aru ei saanud.. Kamila julges küsida, et kas see on vaid juhus, et see naine blond on? :D kõik said naerda..
Õhtu lõpuks mängis Savaši õemees meile nende rahvuspilli, mis on nati sarnane kitarrile, kuid mitte päris.. Ma praegu nime ei mäleta, kui meelde tuleb, eks siis kirjutan..

Kui korra selle blondi teema juurde tulla.. Siis ma ütlen vaid nii palju, et ei ole lihtne olla blond :D