Anadolu Ülikooli Tsiviillennundus osakond

Esmaspäeval kell 9 algas esimene leong - Introduction to Civil Aviation. Õpilased ruumis olid suht ehmunud, kui mid nägid, kuid õppejõud esimese hooga ei tabanudki, et ma türklane pole :P Loeng on inglise keeles. Nii alustaski õppejõud loengut inglise keeles, kuid varsti läks sujuvalt üle türgi keelele.. Aga siis ma ütlesin, et ma ei saa aru, ning edasi oli kogu loeng inglisekeelne :) Õppejõud on väga positiivne ning tore naisterahvas ning temaga on mul ka teine esmaspäevane loeng.
Koolis ikka kohtab ka üksikuid tüdrukuid. Ka esimeses loengs oli üks tüdruk ning pilootideks õpib kaks tüdrukut. Siiski on kõigile siin kuidagi arusaamatu, et ka mina tahan piloodiks saada..
Hommikul bussiga kooli minnes nägin üht poissi, kel oli seljas jakk kirjaga "Flying", mulle meeldis see jakk.. Ja siis kui mul paus oli (esimene loeng pidi kestma 3 tundi, aga kestis vaid tunni seekord) tuli see sama jakiga poiss muga rääkima. Ta on kolmanda kursuse piloot, ootab, et lendama saada. Ta on niiii tark ja teab lennundusest nii palju. Ta isa ja vend on mõlemad military piloodid (sorry selle inglisekeelse sõna pärast, lihtsalt olen terve päeva üritanud mõelda, kuidas see sõna eesti keeles oli, aga ei tule meelde). Ning nüüd ma julgen öelda, et mul on tore sõber, kes muudkui utsitab mind tagant ning jagab oma tarkust minuga :)
Peale kooli käisime Burakiga (korterikaaslane) politseis, et mulle elamisluba saada. Siis kui viisa sain, öeldi, et saan seda taodelda ühe kuu vältel, aga Kayseris ma seda teha ei saanud ning kuu saigi mööda. Küsisin Kayseris, et kas saan seda hiljem teha, ütlesid, et pole probleemi.. Nüüd aga ei tahtnud nad seda mulle anda, sest olin hiljaks jäänud. Aga Burak oli tubli rääkija :)
Täna jälle üheksaks kooli. Oli ainult üks loeng: Flight Performance. Õppejõuks on pilootide osakonna juhataja, vanem härra, kes on lihtsalt liiga äge. Teeb nalja, samas räägib ainet nii arusaadavalt ja huvitavalt. Ning ta teab Eestist ja meie koolist päris palju, märtsis tuleb teid külastama :)

Nagu ikka on türklased super sõbralikud, mul juba kahe päevaga uusi sõpru, toredaid sõpru. Erasmuse tudengitega pole kokku saanud, sest meetingute ajal olen koolis olnud.. Ning polegi enam kindel, kas olekski hea neid kohta, inimesi tekib nii palju, et ei jõua suhelda.. Ning türklased on ägedad.
Täna kohtusin ühe poisiga, kes tuli just Leedust tagasi, oli seal vahetusõpilane. Võttis kaasa ka oma sõbranna. Nüüd on mul kaks sõbrannat siin :)

Elu Eskisehiris on mõnus. Kõik on nii vaba ja tavaline. Siin on isegi mõnusad kohvikud, kus saab lattet, cappucinot ja muud head-paremat. Kaubanduskeskus on lihtsalt kaubanduskeskus, mitte noorte kohtumispaik.
Siiski on see türgi. Igal nurgal värske saia poed - türklased söövad meeletult saia-. Pisikesed õmblustöökojad, kingsepad, second-handid. Esmaspäeva õhtuti kohalik bazar - turg, kust saab türgis kasvavaid puu-ja juurvilju. Siin kasvatatakse isegi banaane.

Nüüd olen Melisa ja Burakiga elanud koos 6 päeva. Nad on väga ägedad. Täna käisime koos klassikalise muusika kontsertil, plaanime minna teatrisse (kõiki neid asju saab teha ülikoolis, kas tasuta või väga odavalt), nad on sukeldujad, teavad parimaid kohti Türgis ning parimaid hindu.. Kevadel lähen koos nendega uuesti proovima :D Melisa õpetab mind tule-boidega mängima.. Äkki saab nati ka selgeks.. Juba nendega koos veedetud aeg on nii tore, et palju rohkem polegi vaja :)

Kui kellelgi kasvõi nati peas mõlgub kuskile minna, kuskil mujal õppida.. Kasutage juhust, te ei kujuta ettegi kui hea kogemus see on :)