Olengi Türgis..

Millest siis kõik alguse sai..
Juba suvel oli mõte kevadel Erasmusega välissemester teha. Esialgu mõtlesin küll Rootsi või Saksamaa peale, aga kuna need ära langesid, jäi valikuks vaid Türgi: kas tulla või mitte. Otsustasin tulla.
Asjade oragniseerimine, dokumendid, viisa, lennupiletid - kõik võttis arvatust kõvasti rohkem aega ning närvi, kuid lõpuks sai kenasti korda. Ka Eestis loodan, et miski poolikuks ei jäänud.

Eile õhtul, 10. jaanuaril, alustasin reisi Riia poole, kuhu ma keset ööd jõudsin, bussijaamast lennujaama läksin ning kaks tundi lennujaama pingil magasin. Võtsin õnneks väikese teki kaasa, külm ei olnud :)
Hommikuul enne kuute läks lennuk Istanbuli, sõin ruttu oma hommikusöögi ära ning jälle silm kinni. Kõige raskem oli Istanbulis 6 tundi istuda. Esimesed 2 tundi istusin netis, aga kuna pisitikut ei leidnud, siis läpakal sai aku tühjaks ning pidingi end millegi muuga lõbustama.
Lõpuks siiski jälle lennukile ning Kayseri poole. Mul pole elus nii ilusat lendu olnud. Vaated aknast olid super. Lumised mäetipud, üksikud teed.. Ja asustust ei kuskil.. Lõpuks kui päris Kayseri lähedale jõudsime, hakkasin ka maju nägema. Ning kui lennuk juba kõvasti madalamal lendas, nägin kõikjal vaid kõrgeid tornmaju.. Need siin vist väga moes.
Ma julgesin arvata, et Kayseri on päris pisike linnake.. Küllap võrreldes Istanbuli või Ankaraga ongi, aga juba lennuki aknast tundus päris suur ning kui lennujaamas sain kokku keeleursuse korraldajaga, kes ütles, et inimesi siin ligi 1 miljon.. No peaaegu sama suur kui Eesti ;)

Vahepeal kirjutan ära, et segadust ei oleks.. Esimesed neli nädalat olen Kayseris, kus toimub türgi keele kursus. Kui mina arvasin, et saan selle kursusega selgeks vaid mõned põhiväljendid ning igapäevasemad laused, siis mu toakaaslane loodab jõuda vestlusteni, kuna ta läheb pärast ülikooli edasi türgi keeles õppima.
Mina aga alustan 16 veebruar õpinguid Anadolu Ülikooli Lennunduskoolis. Sealgi enamasti õpe türgi keeles, kuid siiski ligi 10-15 ainet on inglise keeles, mille vahel siis saan valida endale sobivad.

Esialgu lennujaamast ühika poole sõites ei saanud nii väga arugi, et kuskil hoopis mujal kodunt olen (kui muidugi välja arvata liiklus, mis on jube, ning turvavööd, mida ei kasutata), kuid ühel hetkel sõitsime mööda täiesti pimedat teed, kus ääres olid tühjad majad ning lõpuks jõudsime suure hooneni, mis üksipäini künkal kõrgus. See ongi minu kodu järgmiseks neljaks nädalaks. Maja on tõsiselt suur, kuid õhkkond on väga sõbralik, kõik tervitasid mind kohe ning teavad, et siin peatuvad vahetusüliõpilased Euroopast.
Kokku on meid 9, kes keelekursust võtavad. 2 tüdrukut on Poolast, neist kedagi pole ma veel näinud, kaks tüdrukut on Saksamaalt, kellega ma tuba jagan, üks on juba kohal ja väga tore, teine pole veel jõudnud, Saksamaalt on ka üks poiss, kes pole samuti veel jõudnud, kaks itaallast on, kes on mõlemad juba siin, aga tüdrukut pole ma näinud, poisiga kohtusime, ning üks poiss Austriast, kes on juba Kayseris, kuid ei leppinud kokku, et keegi teda lennujaamast peale võtaks ning nüüd seikleb kuskil ringi.
Enne saabumist ei osanud ma midagi oodata, ettekujutus täielikult puudus, kuidas võiks välja näha türgi ühiselamu.
Väga ilus ja korralik on. Meil on kolmene tuba, ruumi on piisavalt, toas on ka WC ja duššinurk. Interneti ühendus on kiire, kaks korda päevas saab süüa, on võimalus ujumas ning jõusaalis käia.. Luksus missugune :)

Minu esimene lõuna toimus Istanbuli lennujaamas. Võtsin kiirsnäki kohvikus kanawrapi, mis serveeriti hunniku friikartulitega. Toit oli pisut mage ning ketšupit asemel oli vaid hapukoor. proovisin ka klaasi kohalikku punast veini, see oli täitsa hea.
Loodan, et see oli selline ühekordne maitsetu toidu elamus ning edaspidi saab ikka midagi põnevamat proovida.
Kohe kui ühikasse jõudsin, sai ka siin süüa, aga kuna olin juba lennukis söönud, siis proovisin ainult suppi, see oli küll väga maitsekas ning maitsev. Veel pakkusid nad riisi, midagi ühepajatoidu sarnast ning jogurtit.. Nälga siin ei jää, peab võitlema ülesöömisega, sest ühika manager seisis meie laua juures ning muudkui ajas, et peame ikka sööma :P

Siiani (mida pole muidugi üldse palju) mulle meeldib siin ning ma arvan,et saab tore olema.
Kuidas asjad täpselt toimuma hakkavad, eks saab näha ning hoian teidki kursis :)