Esimene türgi keele tund..

Nüüd ma siin juba kolm päeva olnud ning iga päevaga meeldib mulle üha enam :) Aga nüüd alustan jällegi sealt, kus pooleli jäin - esmaspäevast. Kuigi iga päeva kohta on nii palju uut ja huvitavat, et ei teagi, kas tuleb väga pikk sissekanne või jääb pool kirjutamata :P

Esmaspäev 14.01.2009
Hommikul ärkasin äratuskella helina peale, uni roosade linade vahel (just, meil siin roosad linad, isegi poistel) oli nii mõnus ja sügav, et ei mäleta isegi, mida unes nägin. Hommikusöögi lauas kohtusin Kõigi oma kaaslastega (välja arvatud saksalane, kes tuleb järgmine nädal, kuid on siiski (minu jaoks) poisi nimega tüdruk). Esialgu rääkisime kes kust, mis teeb, miks siia jne. Aga nüüd, kui inimestega lähemalt tuttavaks olen saanud, võin öelda, et kõik on väga toredad ning meil omavahel kuidagi suhtlemine klapib väga hästi :)
Läksime private busiga ülikooli, kohtusime Donnaga, kes oli meie lemmik kirjasõber detsembris, türgi keele õpetajatega, türgi üliõpilastega - nn buddy'dega, kellega koos siin aega veedame ning kes aitavad meid kõiges, milles vaid saavad.
Peale meetingut oli meil linna ekskursioon. Kõik on hoopis teine, kui Euroopas, kuid linn on puhas ning inimesed viisakad, välja arvatud see, et nad pole vist harjunud turistidega ning olime kogu aeg tähelepanu keskpunktis. Käisime erinevaid vaatamsiväärsusi vaatamas, põnev oli, kuid külm, suht sama ilm, mis Eestis. Buddyd olid ka meiega ning neilt sai päris palju infot. Peale ekskursiooni pöördusime tagasi ühikasse. Sõime õhtust ning niisama lobisesime. Söögid on siin mõnusalt kodused :) Ning kui väljas süüa, on hinnad kõvast odavamad kui Eestis. Eile nt sõime lõunat "eat as much as you can" 50 eesti krooniga, täna aga läks lõuna peale u.30 krooni..
Teisipäev
Kuna meile ei meeldinud mõte, et buss meid peale kooli kohe koju toob ning peame kõik koos tulema, siis tühistasime oma private busi ning teisipäeva hommikul läksime kampusesse ühistranspordiga. Inimesed bussis olid nii elevil, et me nendega ühes bussis olime, täitsa tundub nagu oleksime vaatamisväärsus neile.
Toimus esimene keele tund. Türgi keel on raske. Raske on hääldada ning sõnad lihtsalt ei jää meelde, sest on pikad, aga tund oli äge. Kuna meid on vähe, siis õppejõud jõuab kõigiga suhelda ning võtta täpselt selles tempos, mis meile sobib. Kuigi peale kahte tundi tuli teine õppejõud ning ta pani sellise tempoga, et lõpuks olid meil kõigil juhtmed koos :P ei saanud enam isegi aru, kui küsis, kuidas su nimi on. Aga mulle meeldib.
Peale tundi läksime buddydega linna, käisime odavalt söömas, ostsime SIM kaardid, annaksin teile numbri, aga lihtsalt ei tea seda :P aga kui keegi tahab SMSi saata, siis Eesti number toimib ka ;) Käisime ka teed joomas. Siin joome kogu aeg teed. See nende traditsioon, türklane (vähamalt Kayseris) joob päeva jooksul vähemalt 20-30 klaasi teed. Mul on see arv veel esialgu 5-7 lähedal, aga eks näis, kuidas edasi läheb. Õhtul aga läksime MT Erciyesi. Umbes kümme kilomeetrit Kayserist on suusabaas, kus hinnad palju odavamad, kui euroopas, kuna see pole nii tuntud ja kuulus, kuid iseenesest on seal mõnus ning kindlasti läheme ka sinna suusatama :) Aga eileõhtul käisime vaid vaadet linnale vaatamas ning lund nautimas. Fabrizio Itaalast nägi esimest korda lund.. Päris vinge oli :D

Hiljem läksime jällegi teed jooma ning buddyde ja ka mõndade nende sõpradega istuma.
Kayseris on ligi 100 suuuremat, väiksemat mošeed, kus käiakse palvetamas, ning see on päris konservatiivne linn, sii on vaid üks baar, kus saab alkoholi juua, kus naised ei käi, kuid enaik kohalikke ei joo üldse, tee joomine on põhiline. Kuid inimesed on toredad.

Kolmapäev-siiani kõige ägedam päev.
Hommikul pidime jälle ühistranspordiga kooli minema, kui kuna bussi ei tulnud, hakkasime jala minema. Martin(Austriast) hakkas hääletama, kuna arvas, et jala on liiga pikk maa ning me ei jõua õigeks ajaks. Ning üks mikrobuss võttiski meid kõiki peale. Me võitsime vist küll ainult 10 minutit, kuna ei saanud eriti palju edasi, kuid see on nii äge, et ta meid peale võttis. Siis jälle jala edasi ning jõudsime täpselt tunni alguseks kohale. Jalutuskäik võttis umbes 50 minutit. Täna oli tund selle õppejõuga, kel on hull kiire taga, kuid jällegi oli väga asjalik ja põnev tund, kuid lõpuks oli kõik ikka nii segane.. Tänasest tunnist võtsid osa ka kaks Erasmuse üliõpilast Tsehhist, kes õppisid siin sügissemestri ning lahkuvad esmaspäeval. Kuid nad pole üldse türgi keelt õppinud ning neiloli päris põnev. Mul oli nii hea meel näha, et ma pole ainuke blond siin, tüdruk oli samuti blond :D Ma küsisin, kuidas talle meeldib ning ega ta pole tundnud, et kuidagipidi on raske olla siin blond, ta vastas vaid, et see aitab kaasa, sest ta sai üks kord bussipileti tassuta ning kohvikutes saab alati allahindlust ning teed/kohvi tasuta. Ma sain ka eile tee tasuta :D
Kui linnast ühikasse hakkasime tulema, ei teadnud aga, kus bussi peale peama minema, kuna eelmised korrad on meie sõbrad meid alati autodega ära viinud. Küsisime kohalikelt, kuid keegi siin eriti inglise keelt ei oska. Poisid üritasid türgi keeles seletada ning üks kohalik lubas meile näidata. Kõndisime päris pikalt ning siis jäime peatusesse ootama, kuid peale poole tunnist ootamist selgus, et olime vales peatuses. Läksime siis järgmisesse peatusesse, ootasime jällegi päris pikalt, kuid ei midagi. Peatuses polnud kirjas ei selle bussi numbrit, ega nime millele minema pidime, kuid mees oli kindel, et see oli õige peatus (ta oli meiega kuni bussile saime).Tegelikult oligi, aga enne bussi saabumist külmetasime meeletult ning olime valmis juba jala oma teed jätkama. Kuid lõpuks olime siiski õnnelikult ühikas, saime sooja tuppa ning varsti oli ka õhtusöögi ning tee aeg :)

Ühikas on meeletult suur maja, kuid enne meid elas siin vaid 8 õpilast pluss manager oma naisega. Nüüd on meid nati rohkem :P See avati alles 5 kuud tagasi ning on nii kaugel keskusest, et siin veel ei ela eriti kedagi, aga plaanid sellele kohale on head ning see on 5tärni ühikas, kõik on super. Kuigi nagu ma siin alguses lootsin basseini ja jõusaali, siis jõusaal on olemas, aga luku taga ning ujulasse saame vaid kord nädalas. Aga muidu on super :)

Kaks poissi, kes on meie buddyd, õppisid Tallinnas ühe semestri, päris äge on kuulata, kuidas nad Eestist vaimustuses on. Ning ühelt sain ka 90-leheküljelise Eesti-Türgi/Türgi-Eesti sõnaraamatu. Siin on üldse kogu see Erasmuse asi nii tähtis. Kui meil linnaekskursioon oli, pandi bussile silt, et bussis istuvad 2009 aasta Erasmuse tudengid; meie heaks tehakse kõike, mida vaid tahta oskame ja mida isegi ei oska.
Erkiyesi ülikool on üks suur kampus, kus ligi 25 teaduskonda, kõik see on ühel territooriumil nagu ülikoolilinnak.Üliõpilastel on vaba pääse ujulasse, jõusaali, suur raamatukogu, odavad kohvikud.. Nagu Tartu, aga ma julgeks öelda, et isegi ägedam.. Ainuke miinus kogu asja juures on see, et neil pole kohta, kuhu õhtuti välja minna. See tundub nii kummaline, sest me oleme harjunud, et on pubid, baarid, ööklubid. Siin ei ole, kuna kõik on nii konservatiivne, vaid mõned restoranid on kauem lahti.

Infot kui palju.. Eks ma üritan järgmised korrad jutu nati rohkem kokku võtta ja võib olla mitte oma päevaplaani kirja panna, aga praegu on lihsalt kõik nii põnev ja huvitav ja eriline :)