...

Ilmad lähevad aina soojemaks, tegemisi üha rohkem ning aeg jookseb muudkui eest ära.. Vaid kuu veel ning pakingi jälle kohvri ja Eestisse..

Vahepeal panin uusi pilte üles: picasaweb.google.com/linx999

Kuna viimane postitus oli vaid ühest päevast, siis jäi täitsa mainimata, et nädal enne seda neljapäeva oli siin Türgis vaba päev.. Kuna ka reede koolist vaba, otsustasin pika mõnusa nädalavahetuse veeta kuskil eemal Eskisehirist.. Korterikaaslase onul on Bodrumis - lääneranniku pärl - maja ning jutt oli juba ammu, et võiks sinna minna.. Nii me siis otsustasimegi mina, mu korterikaaslased, nende sõber, Helen ja Raili veeta puhkus Bodrumis. Kuid kõik ei läinud plaanipäraselt. Esimene takistus oli Melisa kodutööd ning kontrolltööd järgmisel nädalal, siis aga ütles meie autojuht ära ning lõpuks olime ainult Heleni ja Railiga minekuvalmis.. Aga ega siis meie plaanid teiste takistuste pärast ära ei jäänud. Burak juhatas meile kätte odava motelli, kus peatuda, ning teisipäeva öösel sõitsime bussiga Bodrumi poole.. Ilm oli seal palju ilusam ja päikselisem kui siin, meeleolu muutus kohe rõõmsaks :) Kui jõudsime bayle, kus pidime motelli leidma, kõndisime mööda rannaäärt ühtpidi, teistpidi, aga mida otsisime polnud.. Kui kohalikult küsisime, juhatas ta meile kätte ranna ilusaima hotelli.. See ei saanud ju ometigi odavaim motell olla.. Kuna me seal ees ehmunud nägudega seisime, tuli üks kutt meiega rääkima, et mis otsime ja kas ei taha seal peatuda.. No koht oli tõesti ilus.. Aga manager oli äge ning lubas meile eriti soodsat hinda, kuna polnud veel hooaeg ning neil alles käisid ettevalmistused suveks.. Mõtlesime nati ja jäime sinna.. Esimese asjana kohe päevitama.. Kuid päikest jagus vaid tunniks, siis tulid pilved.. Vaatasime niisama ümbruskonnas ringi ning nautisime lihtsalt olemist.. Õhtul kutsus see sama kutt, kes meid hommikul "tänavalt üles korjas" enda, manageri ja sõpradega BBQle.. Niiet odava hinna sees oli hommikusöök, õhtune BBQ, ning mis lõpuks välja tuli... Ka peale lõuna purjekal.. Nii me siis veetisme 4 mõnusat päeva päikese käes, mere ääres (isegi ujuma saime, kuigi vesi oli veel külm).. Kuid siis jälle tagasi külma Eskisehiri..
Järgmine nädalavahetus möödus enamasti õppides, sest mai alguses oli meil teine vaheeksami sess.. Käisin ka ühe sõbraga koolist uues linnapargis jalutamas. Seal oli nii palju inimesi pühapäeval, lapsi mängimas, isegi vanaemad-vanaisad jalutasid ringi.. Nädalavahetusel pidasime ka pannikoogi pühapäeva.. Egs muud huvitavat vist ei toimunudki..
Eksamid läksid enam vähem, oleks võinud paremini, kuid pole viga.. Ka kodutööd Türgi ja Eesti ainetele on tehtud, niiet nüüd vaid lõpueksamid siin ja siis mõned vastamised Eestis..
Eksami nädalal ja nüüd sel nädalal toimusid siin tudengite päevad. Eelmisel teisipäeval käisimegi selle raames suurel tasuta kontsertil, kus esines Kenan Dogulu - Türgi pop/rock laulja, kes ka Eurovisioonil Türgit esindanud on.. Kuigi sõnadest miskit aru ei saanud, oli muusika väga mõnus ja nauditav, kontsert oli super. Läksime sinna ühe sõbra autoga, parkla oli paksult masinaid täis, sissepääs/väljapääs vaid ühes otsas. Peale kontserti tõdes jälle, et millised need türklased ikka on.. Kõik panid nagu segased väljapääsu poole, peaasi, et ikka saaks esimene olla.. Siis aga keegi avastas, et äkki saaks parkla tagant ka välja, sõõstis sinna ning nagu kanakari kõik talle järgi, mõlemad pooled mõttetus ummikus. Esimene masin läks ja põmm-põmm.. esimene ots sodiks, tagumine ots sodiks.. Parkla tagumine osa oli äärest kõnniteega ühenduses, mis oli päris kõrge, auto jaoks kohe kindlasti.. Aga ega see ei lugenud, ikka oma 20 autot panid samamoodi mats-mats oma uhkete masinatega sealt alla, jäid hetkeks seisma, vaatasid, mis juhtus, ning sööstsid edasi.. Lõpuks jäi üks masin sinna põhjapidi kinni, siis kanakari sai aru, et ikka tuleb teise otsa tagasi rallida..
Kui saime suurele teele, oli sealgi meeletu ummik, kogu tee autosid täis, vastutulevatele masinatele lihtsalt ruumi polnud, sest türklased arvasid, et pole vaja, neil on enne sealt minema vaja saada, aga mitte miski ei liikunud.. Peale tunnist tigusammul liikumist jõudsime lõpuks ummiku põhjuseni - oli toimunud suur avarii, 3 autot ühelpool teed, 3 teisel pool, aga ei politsei, kiirabi ega autoabi nendeni lihtsalt ei jõudnud, kuna tee oli täis opakaid türklaseid..
Eelmisel nädalavahetusel käis mul aga Antonia (Kayseri toakaaslane) külas. Saabus ta reede öösel vastu laupäeva ning lahkus pühapäeva õhtul. Veetsime väga mõnusalt aega. Jalutasime linnas, sõime vahvleid, käisime tuulelohe festivalil, kokkasime koos, käisime hamamis.. Laupäeva õhtul pidin ta aga oma korterikaaslastega jätma, kuna ise olin kutsutud sõjavaepilootide ballile. Ühe tüdruku (võrkpallitiimist) poiss on hävituslendur ning nad küsisid, kas tahaksin nendega kaasa minna.. Muidugi tahtsin, mis siis, et see tüdruk muga tavaliselt ei suhelnud, kuna kartis liialt oma inglise keele pärast, ning ta kutti olin näinud vaid paar korda.. Kui arvasin, et mustad viigipüksid ja valge pluus peaks ok olema, siis Merve (tüdruk, kes mind sinna kutsus) nii ei arvanud. nii ma siis tegingi enne väikese šhopingu ning sain juurde ühe väga ilusa kleidi :) Kuigi mulle tundus imelik, et nad mind niiöelda kolmandaks kaasa kutsusid, ei küsinud ma midagi.. Kuid tuli välja, et ma mitte polnud nendega kolmas, vaid nende sõbra saatja. Hästi tore poiss oli. Ma kohe küsisin talt, et kas seal tantsida ka saab ning et mulle väga meeldib tantsida.. Ta vastas, et saab, aga ta kahjuks ei oska.. ups.. Nati mööda panin.. Aga õhtu jooksul tantsisime ikka päris palju ning sai hakkama küll :) Kõik oli nii peen ja ilus, lauad, kaunistused, toidud.. Naised oma kaunites kleitides.. Kuid pilootidel olid kõigil ühesugused kollased lipsud.. Olin nii tänulik Mervele ja Tolgale, et nad mulle selle võimaluse andsid, sinna koos nendega minna.. Ja muidugi ka oma kaalsasele, kelle nime ma kahjuks ei tea.. Täiesti häbiväärne, aga ma lihtsalt ei mäletanud ta nime.. Üks kord saime veel kokku, aga mul ei tulnud meelde, et oleks võinud küsida :P No lihtsalt ei jää need türgi nimed meelde..
Sel nädalal toimusid ka võrkpalli finaalid. Tüdrukute finaal mind enam ei huvitanud, poiste oma aga küll, sest meie kooli tiim oli nii poolfinaalis, kui lõpuks ka finaalis.. Ning võitja :D Meie kool on niiii toetav, fänne oli meeletult, muudkui karjuti ja lauldi ja vilistati, visati pabereid ja lilli.. Ning poolfinaalis läks kahe võistkonna vahel kähmluseks.. Ühele hetkel pealtvaatajate tribüün läks tühjaks, kuna kõigil oli vaja minna arveid klaarima.. Mängijad lihtsalt vaatasid ja sügasid kukalt :D Lõpuks tuli sinna 5 turvat kontrollima, et ikka fännid vaid võistkonna toetamisega tegeleks :D Türgi ma ütlen..
Kuigi aeg on siin juba nii pikk olnud, tuleb ikka ja jälle üllatusi.. Erinevate situatsioonidega, inimestega, kõigega.. Aga igav ei hakka.. Vahel on tunne, et siin oleku aeg hakkab juba ümber saama ja tahaks juba koju, siis jälle võiks nagu jääda.. Aga eks varsti siiski koju ;)
Enne aga täna õhtul Olymposele puhkusele ;) Päike ja meri :D Jälle :D