Türgis

Name:
Location: Eskisehir, Türkiye

Tuesday, March 31, 2009

SUMMER :D

NÜÜD SIIS HAKKASKI SUVI :D Esimene päev, kus on tõeliselt soe ning päikseline :)
Hommikul, kui kooli läksin, oli veel täitsa jahe.. Kuna loeng ära jäi, siis olin juba varsti kodus tagasi.. Aknast nägin, et päike siras taevas ning otsustasin välja minna.. Panin piisavalt palju riideid selga, et kohe väga palav hakkas :D

Nädalavahetuse veetsin Ankaras. Laupäeva varahommikul istusime Melisaga - mu korterikaaslane - bussi peale, kolm tundi sõitu ning olimegi seal. Käisime Melisa perekonnal külas. Hästi toredad ja meeldivad inimesed, kuid mitte keegi ei räägi inglise keelt. Nii siis Melisa muudkui tõlkis ning parandasin ka oma kehakeele oskust :P
Käisime Türgi kuulsa valitseja Atatürki muuseumis. See näeb nii võimas välja. Eelmine kord, kui seda bussi aknast nägin, mõtlesin, et sel peab ikka päris oluline ajalooline tähendus olema, aga tuli välja, et see suht uus ning spetsiaalselt vaid muuseumiks ehitatud. Sain päris palju targemaks Türgi ajaloo kohalt :)





Peale muuseumi käisime õmblussalongis, kus Melisa proovis ma ei tea kui palju kleite selga. Kahe kuu pärast on ta õel pulmad ning lõpuks oli võimalus ka Melisale kleiti proovida.. Täiesti uskumatu, kui palju enne juba kõige pärast muretsetakse.
Laupäeval oli meeletult külm, kõigest 6 kraadi.. Mul jõudis juba vaikselt üle hakata viskama, hullem kui Eesti :D Aga pühapäev oli mõnus ja päikeseline, jalutasime linnas ning nautisime ilma :)
Kuidagi nii tore oli istuda ümber laua koos meeldiva perekonnaga :) Nati tuli koduigatsus peale, või selline mõnus heldimus hetk, sest see oli kuidagi nii sama tunne nagu istuda ümber laua oma perega :) Neil on hull kass, kes muudkui mängiks.. lihtsalt hüperaktiivne :D Melisal oli reedel sünnipäev, tähistasime ka seda :)



Eelmisel nädalal olid mul esimesed eksamid. Julgen öelda, et need läksid hästi.. Mõni väga hästi, mõni oleks võinud paremini, aga ise olen rahul :)

Võrkpalli trennis läheb samuti üha paremini, kuigi ma olen üks viletsamaid tiimis, sain ma siiski tiimi ning iga korraga läheb tiimitöö paremaks :) Usun, et kui kahe nädala pärast võistlused on, oleme juba väga head.. Kuigi viimasel ajal teeme trenni ka nagu hullud, vähemalt 3-4 korda nädalas, tavaliselt mitu päeva järjest.. Peale eilset trenni on mul mõned sinikad kätel, suurest palli tagumisest :P
Kui mult küitakse, millega ma siin õhtuti tegelen, siis ega muud nagu ei teegi enam, kui et võrkpall :D Aga mulle meeldib. Ainuke probleem on selles, et tüdrukud, kellega mängin, keelduvad inglise keeles rääkimast, ütlevad, et ei räägi.. Tegelikult nad kõik natuke räägivad, aga ei julge.. Ainult üks tüdruk suhtleb muga, ega temagi inglise keel eriti hea pole, aga tore on ta ikkagi.. Nüüd kui asjad trennis pingelisemaks lähevad, on suht raske, sest ma saan aru, et nad räägivad midagi, vahel isegi minust, aga keegi ei vaevu isegi üritama, et mullegi selgeks teha, milles probleem on.. Selle eest aga meil on väga äge treener, kes alati mulle kõik ära tõlgib, millest juttu on.. Aga ega ta ka kõike ei jõua.. Aga üldiselt on tore :)

Vabandan, et üldse enam pilte ei pane.. Kuna mu fotokal mälukaardi lugeja katki, siis saan korraga ainult 25 pilti teha... Ning enamik ajast jäävad needki tegemata :P

Wednesday, March 18, 2009

Külm on.. prrrrrr

Huvitav, kas te varastasite meie päikese, et teil seal soojem oleks? Meil juba läks soojaks, aga nüüd on jälle talv käes..

Kuna ma siin juba üle kuu aja olnud, siis ärgipäevane elu on suht tavaliseks muutunud. Kuid siiski üritan vahelduseks ka miskit põnevat teha.
Eelmise neljapäeva öösel istusin koos ühe koolikaaslasega rongile ning sõitsime Istanbuli. Tema oma vanemate koju, mina oma kalleid sõpru külastama. Rongis oli niiii palav, et panin teki pea alla ning oli hea küll. Aga kui peale 6 tundi üles ärkasin, sain aru, et olin külmetanud.. Nüüd siis võitlengi nohu, kõha ja palavikuga..
Hommikul jõudsime Istanbuli, päike paistis, aga väga külm oli.. Rongijaamas sain kokku poolaka Kamilaga :) Ta elab kohe rongijaama lähedal, läksime tema juurde. Rääkisime ära esmased muljed ning magama :D Mina olin väsinud rongis pool unes olekust, tema eelmisest õhtust :P
Istanbuli üks osa asub Euroopas, teine osa Aasias, varem olen olnud ainult Euroopas, aga seekord siis vaatasin rohkem ringi Aasia poolel. Kamila kodu on kohe mere ääras, kus on mõnus promenaad ja sadam. Linnaosa, kus ta elab, on nagu ise linn, midagi Tartu sarnast. Käisime ta koolis, kohalikul turul, jalutasime niisama ringi. Kõik on nii sama kui Eskisehiris, ainult et kõike on rohkem ning kõik on kiirem.
Õhtul toimus Kamilal ja ta korterikaaslastel õhtusöök koos sõpradega. Kokku oli meid 15, 6 erinevalt maalt. Ka itaallased Chiara ja Fabrizio tulid :) Niiiiii tore oli neid jälle näha. Väga mõnus õhtu oli hea söögi, veini ja seltskonnaga :)
Laupäeva hommik oli päikseline ning olime kindlad, et tuleb ilus päev.. Aga natukese aja pärast juba sadas. Siiski kui lõpuks välja saime, oli ilm jälle ilus. Läksime praamiga Euroopa poolele ning jalutasime ringi Taksimil - suurimal ning ülerahvastatumal tänaval. Kesklinn on väga ilus, aga niiiii palju inimesi, nii palju sagimist. Kuna kaks päeva Istanbuli jaoks on vähe ning ega ma seekord eriti turisti mõtetega sinna ka ei läinud, siis "must see" kohti ma väga ei külastanud. Siiski käisime energia muuseumis. Kesklinnast viis sinna tasuta muuseumi buss. Kohe kui bussi saime, hakkas padukat tulema ning ka välku lööma. Muuseum asub vanas elektrijaamas. Väljapanek ise nii põnev polnudki, aga neil oli sinna igasugu nn mänge pandud, et mõista paremini elektrit ja energiat, see oli tore. Veetsie seal mõnusad kaks tundi. Kui muuseumist välja läksime, vihma enam ei sadanud ning hiljem hakkas taas päike paistma.. Nagu London ;P
Õhtul toimus õhtusöök Fabrizio juures. Te ei kujuta ettegi kui üllatunud oli mu Kayseri toakaaslane Antonia, kui me kohtusime.. Niiii tore oli teda jälle näha :) Seal oli 7 itaallast, 2 sakslast ning mina. Terve õhtu kõlas üle kõige itaalia keel. Ma enne ei teadnudki, et see niiii naljakas on :D Aga tore oli, kuidagi ei tahtnud, et õhtu läbi saaks, et peab jälle head aega ütlema. Kuigi sai kokku lepitud, et näeme jälle, ei tea me siiski millal..
Pühapäeva hommikul kell 10 jälle rongile ning tagasi koju. Esimesed kaks tundi ma magasin, siis aga hakkasin aknast välja vaatama.. Täiesti uskumatu loodus, nii palju kivikaljusid, koopaid, kidur taimestik, sopase veega jõgesid.. Ning selle kõige vahel mõned onnikesed, mille ees on pesunöörid ning kuivamas paar kaltsu. Täiesti uskumatu, et seal üldse keegi elada võiks ning veel mis tingimustes.. Vahepeal sõitsime jällegi mööda suurematest küladest, maanteedest, vabrikutest. Siis aga jälle tühjus võimsa loodusega. Kaks tundi aknast välja vaatamist läks väga kiiresti.
Vot selline oli minu Istanbuli nädalavahetus :)

Mõtlesin nati ka koolist kirjutada, pole seda vist eriti veel teinud.
Võtan osa 5 erinevast loengust, kõik need on erinevate erialade, erinevate inimestega. Esialgu oli see nati raske, sest igas klassis pidin uuesti otsast peale hakkama, aga nüüd juba igal pool tean kedagi. Tunnid toimuvad inglise keeles ning tänu sellele ei ole väga rasked, sest paljud türklased väga hästi inglise keelest aru ei saa, kuid peavad ju ka ained tehtud saama. Eialgu ehmatas mind ära, et mõned loengud oimuvad 3-4 tundi.. Kuid seda ei juhtu kunagi. Peale 45-60 minutit on esimene 15-20 minutiline paus, siis veel pool tundi või tund loengut ning ongi läbi. Õpilased istuvad niiii palju oma ajast lihtsalt tühja oodates järgmist loengut. Õpilaste ning õppejõudude omavaheline suhtlemine on väga sõbralik, õppejõud on väga abivalmis ning vastutulelikud. Kodutöid annab vaid üks õppejõud.
Siin on kolm eksami perioodi, keset semestrit kaks vaheeksamit ning peale semestrit siis lõpueksamid. Järgmisel nädalal tulebki esimene eksami periood, aga ma loodan, et see väga raske ei saa olema :)

Muidu läheb ikka kõik kenasti, ootan päikest tagasi ning tahaks juba kevadet :)

Tuesday, March 10, 2009

Paar sõna Eestisse..

hmm.. Mitte keegi mulle kirjutada ei taha.. Eks ma siis pean jälle ise kirjutama.

Nüüd on nati aega mööda läinud, olen rohkem Eskisehiri ellu sisse elanud, selline mõnusalt igapäevane ja peaaegu et rutiinne elu juba :) Koolis käin nii palju, kui tunde on, trennis käin - jõusaalis ja võrkpallis, üritan kompenseerida viimase aasta laisklemist :P Aga täitsa tore on :) Koolis meil tüdrukute võrkpalli meeskond ning umbes kuu aja pärast tulevad võistlused.. Meil selline kirju seltskond koos - mõni päris algaja, mõni täitsa oskab - aga "just having fun :)". Laupäeviti (või siis pühapäeviti) on meil eestlaste ja türklastega pannikoogi hommikud (mis siiski vajuvad õhtu peale). Kusjuures te ei teagi, aga siin kokku 4 eestlast - mina, Üllo, kellest juba kirjutasin, ning kaks tüdrukut on siin juba septembrist. Vähemalt pole enam võimalust, et eesti keeles suhtlemine raskeks läheks :)
Laupäeval käisime suusa tripil Uludag mäel. Sõit sinna kestis umbes 3 tundi, mida üles poole mäest, seda dusemaks läks ning tipus ei näinud enam muud, kui et seal oli meeletult rahvast. Võtsime eesti tüdrukutega lauad, aga kuna me kõik algajad olime, siis võttis meil mäest alla tulek aega 1.5 tundi, lihtsalt liiga palju rahvast oli ning ei julgenud liigutada.. Sõitsin korra väiksele poisile otsa ninf siis ei julgenud enam üldse edasi minna :P Täiesti meeletu kui palju inimesi ning peaaegu kõik olid algajad :D Mitte keegi ei teadnud navigeerimisest mitte kui midagi :P
Kuigi ilm ja mägi polnud just kõige nauditavamad, oli tore päev :) Vaatasime nati ringi Bursa linnas, mille lähedal mägi asub.. Külastasime SUUUUUURT kohalikku turgu, ning õhtuks koju tagasi..
Olin väga väsinud peale päeva ning mõtlesin kohe voodisse vajuda.. Aga meie naabril oli sünnipäev ning ta oli ostnud endale ja meile ja veel mõnele sõbrale kino piletid.. Ei saanud ju minemata jätta, kui ta sünnipäeva niimoodi tähistada tahtis.. Vaatamas käisime Clint Eastwoodi uut filmi "Gran Torino", soovitan kõigile, väga hea film on, cok güzel :)
Ja kujutate ette.. peale ühte tundi järsku tuled põlema, film poole lause pealt kinni.. Ning meil oli vaheaeg :D Türgis on kinos ka vaheajad.. See oli naljakas.. Oma poole uimase peaga ma seda kohe üldse ei mõistnud :P
Pühapäeval aga magasin poole päevani.. Õhtupoole läksime pannkoogi õhtule ning naistepäeva puhul tõi tore eesti kutt toredatele eesti tüdrukutele lilled :)

Koolis tundides ikka aktiivselt kuulan, kuna inglise keeles on kõik hoopis keerulisem, peab palju rohkem keskenduma. Õnneks on türklastele see sama raske :P Mõndadele isegi raskem, sest kuigi nad on inglise keelt päris palju õppinud, ei saa nad siiski päris palju aru..

Et siis järgmise korrani..
PS! Keegi võiks mulle Eesti komme saata, kapist hakkavad juba vaikselt otsa saama :(