nonii proovime uuesti..

eelmise sissekande pealkiri oli: pilved on kylmad.. aga kuna enamik arvuteid siin austraalias on hoivatud asiaatide poolt, sis on koik bloggerid hieroglyfides ning ma ei saa mitte mohkugi aru ning nii ma suutsingi eelmise jutustuse 2ra kustutada.. proovin see kord paremini hakkama saada, nii et teiegi seda lugeda saaksite..
neljap2eval sis l2ksin j2lle laevale, seilasime reefile. ilm oli ilusam ja p2ikselisem kui kolmap2eval. ainult natike tuulisem. sedasin end sisse laeva ninas, et p2ikest votta. reefile joudmine vottis aega 1,5 tundi. teised l2ksid kohe sukelduma, mina lesisin nati niisama ning sis snorkeldama. kalad ja korallid olid taas ilusad, kuid midagi erilisemat (nagu hai) see kord ei n2inud. lained olid v2ga tugevad ning v2ga raske oli pikalt vees olla. yhel poisil tekkis sukeldudes ka probleem, jalad v2sisid 2ra ning tekkis v2ike paanika. j2rgmine katkestaja, kes veest v2lja saadeti..
kuna tuul oli suht tugev, sis ei tundnud yldse, et p2ike lausa korvetavaks muutus. nyyd olengi veidi punane eest poolt, tagumine poole selle eest veel suht valge. lootsin nyyd reede-laup2eva ka seljale p2ikest saada, aga mida pole on p2ike.
viimase divingu ajal, nagu iga eelmisegi ajal, pidid lopuni minejad erinevaid harjutusi vee all tegema. viimase harjutusega - maski vee all 2ra votmine ja tagasi panemine - aga ei saanud j2llegi yks poiss hakkama, t2nu sellele ei saanud ta k2tte oma tsertifikaati. kui arvestada juurde tiim japan (jaapanlastele tehti eraldi jaapanikeelne kursus), sis alustasime kursust kuueteistkymnekesi, kuid lopuni joudsid vaid 7. ausalt oeldes tundus, et instruktorid votsid asja liiga karmilt. miks nad ei oleks voinud inimestel maha rahuneda, nati puhata ning sis uuesti proovida. see ei olnud odav lobu, et niisama alla anda. nii monigi oleks voinud end koguda ning siiski lopuni minna. voi miks ei oleks voinud teha kellegagi ekstra sukeldumist, vaevalt, et see ohk nii palju maksab.. igal juhul olid nad v2gagi agarad ytlema, et sinu jaoks on see loppenud.. sellest oli kahju. mina olin kyll alguses kindel, et j2rgmise sukeldumise ajal l2hen proovin uuesti, ei saa nii ruttu alla anda, olen juba liiga palju raha ja aega selle alla pannud.. kuid sis tundsin aleval, et korvadega ikka jama ja ei l2inud.. aga teised voisid end isegi hullemini tunda..
kummalisel kombel oli meil tohutult tore ja yksmeelne grupp. peale viimast divingu trippi l2ksime koik koos v2lja, lobisesime ja naersime. kuigi enamik meist ei lopetanud kursust, olid ohtul koik siiski onnelikud. ning lopuks pidi koigiga hyvasti j2tma, sest koik j2llegi erinevatesse suundadesse. imelik on ka see, et koik meie grupist lahkuvad austraaliast j2rgmise kuu jooksul.
reede hommikul kohtasin veel monda, kes veel paariks p2evaks j2id, lagooni 22res. lootsime niisama logeleda ja p2ikest votta, aga ilmad nii pilvised olnud, vahepeal isegi nati sadanud..
bookisin endale reedeks skydivingu.. buss tuli vottis mind 12.30 hostelist peale, viis office'sse, t2itsin ohutuspaberid, sain jalga kummalised pyksid ning lennujaama.. peale minu tulid veel hyppama 3 inimest. kaks neist hyppasid 10000 jala korguselt, mina ja yks tydrku hyppasime 14000 jala korguselt. see siiski polnud solohype, vaid tandem, koos kogenud skydiveriga. minu kaaslane oli v2ga lahe, olin igat rahul. lennuk oli h2sti pisike. alguses ei suutnud uskuda, et koik 10 peavad sinna 2ra mahtuma, aga mahtusime. olin viimane, kes v2lja hyppas, seega n2gin, kuidas teised kiiresti kuhugi alla kadusid.. libistasin end ukse juurde, viimane naertus kaamerale enne v2ljumist ning.. joudsin veel hetkeks moelda, et olen ikka segane kyll, et seda tegema tulin.. ja kas ma toesti hyppan.. all oli koik valge, ainult pilved.. ning sis me l2ksime, tahtsin karjuda, aga ei suutnud ohuvool oli liiga tugev. nii kummaline tunne oli, sa lihtsalt kukud, muudkui langed ja langed.. yleval oli p2ris kylm, kuid l2bi pilvede minnes veelgi kylmem. pilvedes olin justkui valges vatis, mitte midagi aru ei saanud.. ning sis hakkas paistma maa, langevari avanes ning sai lihtsalt nautida seda kaunist vaadet. m2ed, jogi, linnake, ookean.. kuigi lootsin hypata p2ikesepaistega ning rannale, olen l2bi pilvede langemise ja heinamaale maandumisega v2gagi rahul. see tunne oli ootamist v22rt.. freefalling - midagi uskumatut.. kuid ei tea, kas ma kunagi suudan seda ka yksi teha..
kuigi mulle hype v2ga meeldis, mu orvadele see ei meeldinud, pool p2eva midagi ei kuulnud ning olin t2ielikult vatis, vahepeal nati nad isegi valutasid.. ohtuks l2ks onneks paremaks ning t2na nati veelgi parem. onneks j2rgmised poolteist n2dalat enam lendama ei l2he ning vaevalt, et sukeldumisegi enam ette votan, seega selle ajaga peaks nad korda saama :)
eile k2isin ostsin 2ra bussipileti tullysse ning homme hommikul 2,5 tundi bussisoitu ning uude hostelisse, et sis esmasp2evast/teisip2evast alustada tood banaanifarmis. motlesin kyll, et enam toole ei l2he, aga viimased poolteist kuud olen lihtsalt koike nautinud, elanud t2pselt nii nagu tahtsin ning niisama olles l2heb raha liiga palju, millegi eest peab ju veel enne lahkumist shoppama minema :P
nyyd sis ongi viimane p2ev cairnsis, pilves on ja vihmane, ei midagi ponevat.. ei taha moeldagi, et esmasp2eva hommikul j2lle v2ga vara yles, j2lle kuhugi palavuse ja tolmu k2tte, 8-10 tundi tood, millega pidi juba lopp olema.. aga seda onneks vaid n2dalaks :)