edasi..
edasi viis meie soit meid rotoruasse, geisrite linna.. k2isime te puia's, kus oli maori kyla, geisrid ning mulisev muda. nii lahe oli vaadata, kuidas maoride (new zealandi poliselanike) kultuuri austatakse ning maorid elavad vordselt koos sisser2nnanutega. siin austraalias on lood aborigeenidega palju kurvemad.. igastahes oli maori kyla p2ris ponev, sai rohkem teada nende kultuurist ja tavadest ning saime osa ka kontsertist, mis oli veel koige lahedam. jalutasime te puia pargis ringi, n2gime mulisevat muda ning auravat maapinda. paar korda p2eva jooksul pidi geiser ka purskama hakkama, aga mitte kella ajaliselt, seega lihtsalt istusime ja ootasime. onneks ei pidanud v2ga kaua ootama ning vaatepilt oli voimas..
kogu selle reisi jooksul oli, mida vaadata.. kuigi enamik ajast soitsime, oli aknast avanevad pildid lihtsalt mega ilusad.. ning onneks enamik p2evi olid ilusad, eriti palju vihma ei saanud :)
ise oleme koige rohkem rahul p2evaga, mil k2isime tongariro grossingut tegemas. hommikul pakkisime voileivad, vee ning fotokad kotti ning hakkasime jalutama. rajal oli kaks otsa ning meie valisime, nagu aru saime, raskema. terve tee jooksul tuli meile vastu ligi 100 inimest, kuid meie olime ainsad, kes neile vastu l2ksid. rada hakkas alguses vaikselt ylesm2ge minema, kuid varsti muutus j2rsemaks ning raskemaks. alguses olime madalal, kuid varsti liikusime l2bi pilvede ning vaated yleval pool muutusid yha paremaks ning tuul yha suuremaks. kuni tipu jalamini oli p2ris monus jalutusk2ik, nati kyll v2sitav (ikkagi ligi 4-5 tundi), kuid tippu oli koige hullem saada. lihtsalt ei joudnud, paar sammu, j2lle puhkad. pind oli pehme ning vajus alt 2ra ning tipp liiga j2rsk, kuid lopuks, kui kohale joudsime, oli vaade super.. ymber vaid m2ed, ei mingit asustust, m2gede vahel moned sini-rohelised j2rvekesed. ning v2rvid.. ilus oli..
m2est alla minek oli j2llegi omaette katsumus. kuna see oli vulkaaniline m2gi, sis enamik teest alla oli t2is vulkaanilisi kive, mis olid lihtsalt suvaliselt laiali loobitud ning sis me turnisime seal vahel ja yritasime leida parimat rada, kuidas nende vahel v2lja saada.
raja l2bisime u. 7 tunniga, olime v2ga rahul. v2gagi monus jalutusk2ik. teise otsa joudes oli probleem, kuidas tagasi bussi juurde saada, kuid onneks tuli yks sobralik prantslane just oma camperile j2rgi ning pakkus meile kyyti :) uni peale seda p2eva oli magus..
j2rgmisel p2eval joudsime v2lja pohja saare koige lounapoolsemasse linna wellingtoni. eriti palju seal ringi ei vaadanud, sest kummalgi meist erilist huvi linnade vastu polnud. kylastasime vaid te papa't - new zealandi muuseumi-, mis oli paris ponev ning vottis p2ris palju aega. ning sis soitsime 3,5 tundi praamiga louna saarele..
louna saare esimene koige muljetavaldavam koht oli nelson - pisike linnake, kuid t2is elu ning ilu. kirjutasin just, et linnadest huvitatud polnud, kuid see linn avaldas muljet juba sisse soites, juba esimesest silmapilgust tundus kuidagi armas ja tore koht, inimesed oli v2ga sobralikud ning linn puhas ning ohkkond hea. imelik oli, tavaliselt ykski koht mulle niimoodi muljet ei avalda, aga see oli kuidagi eriline. veetsime seal koigest pool p2eva.. sinne tahaks tagasi, voiks maja osta voi midagi..
pohja rannikul asub v2ga ilus ning soovitatud rahvuspark abel tasman. tahtsime sealgi p2evase jalutusk2igu teha, kuid saime oma esimese vihma kaela ning jalutamine j2i 2ra. selle asemel k2isime yht huvitavat koobast uurimas, kondisime yle pikima ja v2gagi koikuva ripsilla ning alustasime soitu laanekaldal louna poole.
olime v2ga ponevil enne oma j2rgmist tuuri: franz josef clacieri- p2ev liustikul. saime selga spetsiaalse ylikonna, saabastele alla nagad, et libedaga pikali ei k2i ning alustasime tuuriga. meil oli p2ris lahe instruktor, r22kis h2sti palju ja yritas meie tuju yleval hoida, sest ronimine liustikul oli suht pikaldane ja voiks oelda, et nati isegi igav. kuna inimesi ja tuure oli nii palju, kuid radasi liustikul vaid yks, sis pidime pidevalt ootama ja kylmetama tuule k2es. alguses polnud hullu, kuid lopuks, kui ootasime peale igat paari sammu, muutus asi juba tyytavaks. motlesin, et see saab olema p2ev t2is ronimist ja seiklust, et lopuks olen lihtsalt liiga v2sinud, kuid oli t2is hoopis tuult ja seismist. ponev oli muidugi, sest varem pole kunagi liustikul k2inud ning l2bi j22koopa roninud, kuid sellelt p2evalt ootasin rohkemat..
franz josefi liustik on suht haruldane maailmas, koige kiiremini kasvav: 20cm p2evas, yks madalaima algusega liustike ning asub kaljude vahel, mis on t2is vihmametsi. kuna kaljud ymber ringi olid lumest-j22st tyhjad, sis liustik oli t2is kivi sodi ning tolmu ning p2ris puhast sisnist j22d n2gi v2ga v2he..
kogu selle reisi jooksul oli, mida vaadata.. kuigi enamik ajast soitsime, oli aknast avanevad pildid lihtsalt mega ilusad.. ning onneks enamik p2evi olid ilusad, eriti palju vihma ei saanud :)
ise oleme koige rohkem rahul p2evaga, mil k2isime tongariro grossingut tegemas. hommikul pakkisime voileivad, vee ning fotokad kotti ning hakkasime jalutama. rajal oli kaks otsa ning meie valisime, nagu aru saime, raskema. terve tee jooksul tuli meile vastu ligi 100 inimest, kuid meie olime ainsad, kes neile vastu l2ksid. rada hakkas alguses vaikselt ylesm2ge minema, kuid varsti muutus j2rsemaks ning raskemaks. alguses olime madalal, kuid varsti liikusime l2bi pilvede ning vaated yleval pool muutusid yha paremaks ning tuul yha suuremaks. kuni tipu jalamini oli p2ris monus jalutusk2ik, nati kyll v2sitav (ikkagi ligi 4-5 tundi), kuid tippu oli koige hullem saada. lihtsalt ei joudnud, paar sammu, j2lle puhkad. pind oli pehme ning vajus alt 2ra ning tipp liiga j2rsk, kuid lopuks, kui kohale joudsime, oli vaade super.. ymber vaid m2ed, ei mingit asustust, m2gede vahel moned sini-rohelised j2rvekesed. ning v2rvid.. ilus oli..
m2est alla minek oli j2llegi omaette katsumus. kuna see oli vulkaaniline m2gi, sis enamik teest alla oli t2is vulkaanilisi kive, mis olid lihtsalt suvaliselt laiali loobitud ning sis me turnisime seal vahel ja yritasime leida parimat rada, kuidas nende vahel v2lja saada.
raja l2bisime u. 7 tunniga, olime v2ga rahul. v2gagi monus jalutusk2ik. teise otsa joudes oli probleem, kuidas tagasi bussi juurde saada, kuid onneks tuli yks sobralik prantslane just oma camperile j2rgi ning pakkus meile kyyti :) uni peale seda p2eva oli magus..
j2rgmisel p2eval joudsime v2lja pohja saare koige lounapoolsemasse linna wellingtoni. eriti palju seal ringi ei vaadanud, sest kummalgi meist erilist huvi linnade vastu polnud. kylastasime vaid te papa't - new zealandi muuseumi-, mis oli paris ponev ning vottis p2ris palju aega. ning sis soitsime 3,5 tundi praamiga louna saarele..
louna saare esimene koige muljetavaldavam koht oli nelson - pisike linnake, kuid t2is elu ning ilu. kirjutasin just, et linnadest huvitatud polnud, kuid see linn avaldas muljet juba sisse soites, juba esimesest silmapilgust tundus kuidagi armas ja tore koht, inimesed oli v2ga sobralikud ning linn puhas ning ohkkond hea. imelik oli, tavaliselt ykski koht mulle niimoodi muljet ei avalda, aga see oli kuidagi eriline. veetsime seal koigest pool p2eva.. sinne tahaks tagasi, voiks maja osta voi midagi..
pohja rannikul asub v2ga ilus ning soovitatud rahvuspark abel tasman. tahtsime sealgi p2evase jalutusk2igu teha, kuid saime oma esimese vihma kaela ning jalutamine j2i 2ra. selle asemel k2isime yht huvitavat koobast uurimas, kondisime yle pikima ja v2gagi koikuva ripsilla ning alustasime soitu laanekaldal louna poole.
olime v2ga ponevil enne oma j2rgmist tuuri: franz josef clacieri- p2ev liustikul. saime selga spetsiaalse ylikonna, saabastele alla nagad, et libedaga pikali ei k2i ning alustasime tuuriga. meil oli p2ris lahe instruktor, r22kis h2sti palju ja yritas meie tuju yleval hoida, sest ronimine liustikul oli suht pikaldane ja voiks oelda, et nati isegi igav. kuna inimesi ja tuure oli nii palju, kuid radasi liustikul vaid yks, sis pidime pidevalt ootama ja kylmetama tuule k2es. alguses polnud hullu, kuid lopuks, kui ootasime peale igat paari sammu, muutus asi juba tyytavaks. motlesin, et see saab olema p2ev t2is ronimist ja seiklust, et lopuks olen lihtsalt liiga v2sinud, kuid oli t2is hoopis tuult ja seismist. ponev oli muidugi, sest varem pole kunagi liustikul k2inud ning l2bi j22koopa roninud, kuid sellelt p2evalt ootasin rohkemat..
franz josefi liustik on suht haruldane maailmas, koige kiiremini kasvav: 20cm p2evas, yks madalaima algusega liustike ning asub kaljude vahel, mis on t2is vihmametsi. kuna kaljud ymber ringi olid lumest-j22st tyhjad, sis liustik oli t2is kivi sodi ning tolmu ning p2ris puhast sisnist j22d n2gi v2ga v2he..
posted by Liina | 4:04 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home